Comenius

Tallinna Lasteaed Kikas kogemusest

Nelja erineva Euroopa riigi haridusasutuse koostöös toimus aastatel 2008-2010 rahvusvaheline Comenius koostööprojekt nimetusega "A view trough the European window" Projekt sai alguse juba 2006.aasta novembris, kui esmakordselt kohtusid haridusasutuste esindajad kontaktseminaril Inglismaal, Durhami linnas. Kontaktseminarile järgnes ühine projektikirjutamine, kuid kahjuks esimesel aastal projekti ei rahastatud. Kuna koostöö tahe oli väga suur, siis jätkati omavahelist suhtlemist ja projekti arendamist ning rahastus saadi 2007.aastal.
Projektis osalesid:
EESTI: Tallinna Lasteaed Kikas, kes oli ühtlasi ka projekti koordinaator
HISPAANIA: CEIP ENRIQUE TIERNO GALVAN algkool Madriidist
INGLISMAA: Langley Park Primary School Durhami linnast
BELGIA: Gemeentelijke basisschool Eksel, Hechtel- Ekseli külast, Limburgi regioonist

Projekti peamine eesmärk oli jagada teadmisi oma maa loodusest ja keskkonnast teiste projektis osalevate Euroopa koolidega. Projektis osalesid igast õppeasutusest nii lapsed sh erivajadustega lapsed, õpetajad kui ka juhtkond . Kaasatud olid ka lapsevanemad .
Õpetajad ja asutuste juhid said tänu viiele projektikohtumisele erinevate riikide partnerkoolides omavahel vahetada kogemusi õpetamismeetoditest, erinevate maade õppekavadest ja haridussüsteemist. Meie lasteaia pedagoogid külastasid projekti käigus Inglismaa, Hispaania ja Belgia partnerkoole. Leiti, et kuigi elame ja töötame erinevates riikides, on haridusasutuste töö oma põhiolemuselt sarnane. Projektikohtumistel nähti teiste riikide koole ja lasteaedu, vaadeldi õppetegevusi ning otse loomulikult oli iga kool organiseerinud lastega eeskava külalistele ja parima vastuvõtu. Nii oli pedagoogidel kerge leida ühine keel suhtlemiseks. Huvitav oli teada saada seda, mis on erinev ning teiste kogemustest õppida. Paljuski sai teiste riikide koolide õppetöö põhimõtteid, meetodeid ja ideid tuua ka oma kooli igapäevatöösse ja õppekavasse.
Lapsed said projekti vältel teadmisi nii oma kodumaa kui ka teiste projektis osalevate maade kohta. Esimesel projektiaastal oli erilise tähelepanu all  ilmastikuvaatlus. Igal kuul  ühel kokkulepitud  nädalal vaatlesid õpilased oma kodukoha ilmastikku (temperatuur, sademed, pilvisus jne) Ilmastikuvaatluse tulemused saadeti partnerkoolidesse. Nii said lapsed võrrelda, milline on samal ajal ilm Eestis, Hispaanias, Belgias ja Inglismaal. Nii oma kooli kui ka teiste koolide ilmastikuvaatluse tulemusi kõrvutades saigi kokku huvitav ilmastikuvaatluse päevik läbi õppeaasta. Näiteks kui meil oli veebruaris -22 kraadi külma, siis Hispaanias juba +12 ning kevadlilled juba õitsemas.
Esimese projektiaasta lõpuks valmis nelja õppeasutuse koostatud ühine looduskalender, kus kalendri igal kuul on loodusfotod neljast riigist. Kalendri valmimisele eelnesid aga laste õppekäigud loodusesse, looduse vaatlus või muud õuesõppe tegevused igal kuul ning looduse pildistamine. Comenius kalendrid on kasutusel kõikides partenrkoolides, igas klassis ja rühmas.
Et laste õpihuvi ergutada ning neid projektis osalemiseks enam motiveerida, saatsid nelja kooli lapsed mõlemal õppeaastal koos õpetajatega teiste koolide-lasteaedade lastele posti teel pakid, mis sisaldasid omatehtud joonistusi, kaarte, suveniire ja ka kohalikke õppevahendeid. Lastel  oli  väga huvitav saadetisi kokku pakkida, ise sinna joonistusi ja suveniire teha ning otse loomulikult oli väga vahva ka ise teistelt pakke saada.

Teisel projektiaastal külastasid lapsed koos õpetajatega kohalikke vaatamisväärsusi oma riikides. Õppekäikude põhjal valmistati videoklipid , fotod, õppekäikude kirjeldused ning laste joonistused. Igas riigis valmis raamat ja DVD õppematerjaliks nii enda õppeasutusse kui ka teistele koolidele saatmiseks.

Projekt oli integreeritud ka kõigi nelja haridusasutuse õppekavasse, seeläbi toimus kahe aasta jooksul  pidev õppekavaarendus. Projekti teemad olid mõlemal õppeaastal igas koolis/lasteaias õppeaasta motoks ning projekti eesmärgid olid seostatud iga haridusasutuse õppe- ja kasvatustöö eesmärkidega.
Arvame, et meie lasteaedade jaoks on väga tähtis ka see teadmine, et võrreldes Euroopa riikidega on Eesti alushariduse süsteem väga heal tasemel ning teised riigid õpivad ka meie kogemusest. Näiteks hakkas Belgia kool peale külaskäiku meie lasteaeda oma maavalitsuses tutvustama lastele sooja lõunasöögi pakkumise tähtsust ning ajama asja, et nad saaksid samuti pakkuda lastele tervislikku lõunasööki oma koolis. Senini on Belgias igal lapsel lõunasöögiks kaasas oma võileiva/snäki karbike, samuti ka Inglismaal.
Olulise tähtsusega Eestis on kindlasti see, et meie lasteaedades on nii muusika- kui liikumisõpetajad lisaks rühmaõpetajatele. Muusika- ja liikumisõpetajad on oma ala professionaalid. Siit tuleneb ka meie laulu- ja tantsupidude traditsiooni jätkumine, mida peame kindlasti hoidma. Belgias näiteks annab muusikatunde igas klassis oma õpetaja ise ning muusikatunnis ei näinud me ka meie jaoks enesestmõistetava pilli nagu klaveri kasutamist.
Eesti alushariduse süsteem pakub parimaid võimalusi nii lastele kui lastevanematele. Meie lasteaiad on avatud enamasti 12 tundi hommikust õhtuni. Lapsevanem saab hommikul enne tööd lapse lasteaeda tuua ning muretult päeva jooksul oma asjadega tegeleda. Lapsele peab järgi jõudma hiljemalt õhtul kella seitsmeks. Samal ajal on lapsele hoid ja alusharidus igati kindlustatud. Inglismaal näiteks on koolis lapsed alates 4.eluaastast ning lapsevanem peab lapse kooli viima hommikul kaheksaks ning järgi minema kell kaks päeval. 3.- aastastele lastele võimaldatakse alushariduse omandamist vaid kolm tundi päevas, ülejäänud aja peab lapsevanem lapsehoiu ise organiseerima. Inglismaaga sarnane süsteem on ka Hispaanias. Belgias on lapsed koolis alates 2.eluaastast, see on siis nö koolieelne rühm, koolis on lapsed alates 6.eluaastast. Nii koolieelne rühm kui ka kool on avatud kella neljani, seejärel peab lapsevanem lapse koju viima. Kui lapsevanem ei tule kooli järgi, siis vastavalt kokkuleppele viiakse laps bussiga 2 km eemal asuvasse lastehoidu ning selle eest peab lapsevanem juba vastavalt tunnitasule maksma. Belgias on huvitav veel see, et kolmapäeviti on kool avatud kuni 12.00 ning siis peab samuti lapsevanem järgi tulema. Huvitav on ära märkida ka see, et lapsed magavad lõunaund vaid Eestis, teistele Euroopa koolidele/lasteaedadele oli see väga üllatav. Kuigi jah, mujal on väikeste laste õhtuseks magamamineku ajaks umbes pool kaheksa õhtul.
Niisiis erinevates riikides on erinevad süsteemid, palju on meil õppida teiste kogemustest ja ka vastupidi. Arvan, et peaksime olema uhked Eesti alushariduse süsteemi üle, mis kindlasti on üks kallimaid süsteeme, kuid lapse ja lapsevanema jaoks üks parimatest. Oselmine rahvusvahelises Comenius projektis mitme aasta vältel andis suurepärase võimaluse lasteaia pedagoogidel tutvuda erinevate riikide haridusüsteemidega ja teiste õppeasutustega.
Projekti tulemusena võib öelda, et rahvusvaheline Comenius projekt on väga tähtis Euroopa riikide koostöö arendamise seisukohalt. Haridus on kõikide riikide arengu aluseks ning seeläbi on väga oluline, et koostöö rahvusvahelisel tasandil toimub ka koolides ja lasteaedades. Usume, et Comenius projekti raames toimunud koostöö tulemusena saime anda väikese panuse Euroopa haridussüsteemide arengusse ning tekitasime nii oma õppeasutuse lastes, õpetajates ja ka paljudes teisteski huvi Euroopa riikide ja rahvusvahelise koostöö vastu.

Pärje Ülavere
Tallinna Lasteaed Kikas
Juhataja

Comenius projekti raames toimus meie viimane kokkusaamine Belgias, Gemeentelijke basisschoolis (algkoolis), Hechtel- Ekseli külas, Limburgi regioonis. Limburgi regioon asub Brüsselist tunniajase rongisõidu kaugusel. Regiooni pealinnaks on Hasselt, mida kohtumise jooksul samuti külastasime. Hasseltist läks sõit edasi poolteist tundi kohaliku liinibussiga ning jõudsime Hechtel-Ekseli külakesse. Kohalik rahvas nimetas seda külaks, kuid meie mõistes see küll külakese moodi ei paistnud. Mõned aastad tagasi oli ühendatud kaks umbes 5000 elanikuga küla Hechtel ja Eksel, seda siis nö majanduslikel kaalutlustel nagu ka meil Eestis on tehtud, et vallad ühinevad. Meie külastasime siis Ekseli poolset küla. See külake oli muinasjutuliselt ilus, hooldatud tänavad ja teed, maaliline loodus ja haljastus ning majad imearmsad, siiski piisavalt suured-ruumikad-avarad. Külakeses nägimegi ainult eramaju ja eriliselt kaunilt kujundatud aedu, kuskil ei kohanud me suuri korrusmaju, need jäid lähedal asuvasse Hasselti linna. Olgu veel öeldud see, et külas ei olnud ka hotelle, niisiis ööbisime nö kodumajutuses, mis oli suurepärane võimalus tutvuda ka teiste inimestega lisaks koolimeeskonnale,
Belgia kolleegide poolt oli meile korraldatud suurepärane vastuvõtt. Kui esimene reisi päev kulus Tallinnast Ekselisse kohalejõudmiseks, siis teise päeva hommikul läksime kohe kooli. Kooli meeskond paistis silma hea ettevalmistuse, intelligentsuse, tohutu töö- ja hea empaatiavõimega. Kooli tiimi omavaheline suhtlemine ja meeskonnatöö jätsid samuti väga hea mulje.
Kogesime ka lastepoolset avatust, lihtsust ja sõbralikkust. Saime tutvuda kogu kooliga, iga klass oli meile suurepärase etteaste valmistanud. Kuna antud projektikohtumisel olid lisaks meile Eestist ka pedagoogid Inglismaalt ja Hispaaniast, siis pöörasid õpetajad ja lapsed erilist tähelepanu, et kõikide riikide esindajad tunneksid end hästi. Nii nägime igas klassis kõikide projektis osalevate riikide lippe, maakaarte, rahvussümboolikat jpm. Näha oli, et lapsed on saanud hea ülevaate erinevatest projektis osalevatest riikidest ja kultuuridest.
Töökoosolekul analüüsisime ja hindamise projekti jooksul tehtut, saavutatud tulemusi ning ka seda, millise lisaväärtuse Comenius projektis osalemine igale koolile annab. Kohalikus omavalitsuses andis haridusnõunik meile suurepärase ülevaate Belgia haridussüsteemist. Koolis tutvusime Belgia kooli õppekavaga ja õpetamismeetoditega. Leidime palju sarnast ja ka erinevat. Sarnane on töö lastega, lapsed on igal pool sarnased. Ka õpetamise meetodid on paljuski sarnased. Nii nagu meil Eestis, tähtsustatakse ka Belgias väikelaste õpetamist läbi mängu. Tähtis on lastest hoolimine, õpetamisel lähtumine igast lapsest individuaalselt. Haridusasutuses on igal pool tähtis hea õhkkond ,ja positiivne hoiak, õpetajate omavaheline hea meeskonnatöö, hea läbisaamine lastevanematega ning lastevanemate kaasamine.
Eesti ja Belgia kooli võrreldes leidsime ka palju erinevusi. Koolis on seal lapsed alates 2.eluaastast kuni 12.eluaastani. Kuni viieaastased lapsed oli nö eelkooli osas, eraldi majaosas, kus neil oli ka eraldi imeväike õueala. Lapsevanem ei pea midagi maksma, kõik on nö riigi poolt. Samas kool sooja lõunasööki ei paku, iga laps peab oma võileiva/snäki/küpsise karbi igal hommikul kaasa võtma. Igas rühmas/klassis on vähemalt 25-28 last, vaid kõige väiksemate osas oli umbes 20. Igas klassis/rühmas oligi ainult üks õpetaja selle laste arvu kohta, ei mingit õpetaja abi nagu meil, ega kedagi teist.
Kool on avatud 8.00-16.00, peale seda peab lapsevanem lapsele järgi tulema. Kui töö ei võimalda järgi tulla, siis viiakse laps bussiga 2 km eemalasuvasse lastehoidu. Hoiu eest peab aga vanem maksma tunnitasu alusel. Mingit lõunauinakut päeva jooksul ei toimu, belglastele tundus see isegi naljakas, et meie lapsed lasteaias päeval magavad ja veel millises sahtelvoodites ja millised puhtad linad nagu oma kooliperele rääkis direktor Patrick!. See oli nende jaoks väga teistmoodi See-eest lähevad seal lapsed õhtul magama umbes poole kaheksa paiku õhtul.
Projektikohtumise käigus saime lisaks pedagoogilistele kogemustele ka palju huvitavat teada kohalikust kultuurist ja traditsioonidest. Külastasime imeilusat Limburgi metsarada, nägime kuidas valmistatakse kuulsat Belgia šokolaadi ning tutvusime ka teiste kohalike vaatamisväärsutega. Läbi mitme projektikohtumise erinevates Euroopa riikides avardus oluliselt meie vaade läbi Euroopa akna (A view through the European window).

COMENIUS 2009/2010

SEPT/OKT

Uus comeniuse stend/näitus teha seinale
Powerpoint eelmise aasta fotodest
Valida fotod kalendrisse
Plaan külastatavate kohtade kohta


NOV/DETS

Hispaanias projektikoosolek
Kalender eesti tähtpäevadega
Ekskursioon kohalikku vaatamisväärsust tutuvustavasse kohta (+ fotod, dvd klipp, laste joonistused külastatud koha kohta)
Kirjeldus ekskursioonist/tõlge inglise keelde (Kus käidi? Eesmärk?Miks see koht/ehitis/rajatis oluline on? Mida lapsed sellest kohast/ehitisest teavad/teada said)

JAAN/VEEBR.

Saata pakid partneritele
Lapsed külastavad kuulsaid paiku (foto, dvd klipp, joonistused)
DVD klipp kuulsast ehitisest/kohast
Kirjeldus külastusest


MÄRTS/APR.

Lapsed külastavad tuntud kohti
Teha fotod, kunstipildid
DVD klipp tuntud kohast/ehitisest/külastuspaigast
Kirjeldus

MAI/JUUNI

Projektikohtumine Belgias
Panna kokku Eestit tutvustav raamat (külastatud paikade kirjeldustest, fotodest, laste töödest)
Teha lastele küsitlus Belgia, Hispaania, Inglismaa kohta, mida nad teavad neist riikidest (küsitluse vorm olemas Viviani ja Mare käes)

JUULI

Projekti tulemuste analüüs
Artikkel kohalikku lehte

Autor: Sigrid Suu-Peica

Tallinna Lasteaed Kikas, õpetaja



Haridusalane Comeniuse projekt on tänuväärne, andes erinevatest Euroopa riikidest pärit õpetajatele võimaluse teha koostööd ja külastada partnerriike. See avardab iga õpetaja maailmavaadet, annab hindamatu võimaluse võrrelda oma ja teiste riikide haridussüsteeme ja töökorraldust.



„Vaade läbi Euroopa akna“ on kaks aastat kestva Comeniuse projekti nimi, kus osaleb Tallinna Lasteaed Kikas ning lasteaed-algkoolid veel kolmest riigist: Belgiast, Inglismaalt ja Hispaaniast. Projekti toimumise perioodi jooksul toimub osapoolte vahel tihe koostöö, milles osalevad nii õpilased kui õpetajad. Samuti korraldab iga osalejariik selle aja jooksul projekti koosoleku, kus kohtuvad nelja riigi õpetajad.


2009. aasta novembrikuus Hispaanias toimunud projekti koosolekust võttis osa Tallinna Lasteaed Kikase kuus õpetajat. Ürituse raames külastasime partnerkooli - Enrique Tierno Galván - Madriidi lähedal, linnas nimega San Sebastian des los Reyes. Tutvusime kooli igapäevaelu ja süsteemiga.


Enrique Tierno Galván´i koolis õpib üle 200 lapse ning koolimaja on avatud 8.30-16.30. Koolis käivad lapsed alates 3. eluaastast ning lasteaiaosa (3-4 aastased) asuvad eraldi väikeses majas. Alaes 5. eluaastast ja vanemad lapsed, õpivad suuremas koolimajas. Igas klassis on üks õpetaja, kes käib tööl iga päev.


Hispaanias algab kooli moodi laua ääres õppimine juba 3-aastastelt. Võrdlusena võib öelda, et Eesti lasteaedades on palju rohkem mängu, mänguasju ning lastepärasust. Eesti lapsed on õnnelikud, et nende lapsepõlv on pikem.


Lõuna ajal magavad koolis vaid 3-4. aastased lapsed. Selleks ei ole neid mugavaid voodeid, lapsed heidavad magama põrandale vaibale oma padja ja tekiga. Samale vaibale, kus eelnevalt välisjalatsites ringi kõnniti. Vahetusjalatseid koolis ei kanta, mida soosib ka hea kliima, kus pole pori ega lund. Samuti pole koolimajas eraldi garderoobi, vaid igal lapsel on klassis oma nagi, kuhu riputatakse välisriided. Kooliriietus on vaba, enamus lapsi kannab teksaseid, pluuse ja kampsuneid. Toitlustamine toimub koolisööklas, kus meilegi pakuti suurepäraselt maitsvaid rahvuslikke roogasid.


Kooli õueala, kus väiksemad lapsed mängimas käivad, kujutab endast väikest kiviklibust ala. Ei mingeid liumägesid ega mänguplatse. Suuremad lapsed mängivad palliväljakul. Tuleb tunnistada, et Eestis on lasteaedade õuealad on suuremad ning lapsesõbralikuma keskkonnaga.


Eesti lasteaedade süsteem on ka lapsevanematele palju mugavam, igal lapsel on oma voodi ning lapsehoidu pakutakse 12 tundi päevas. Hispaania vanemad peavad oma võsukestele järgi tulema hiljemalt 16.30.


Eesti lasteaiad on hügieeninõudeid silmas pidades võrreldes Hispaaniaga väga kõrgel tasemel. Kuid samas toimib ka Hispaanias kõik kenasti, lihtsalt on teistmoodi.


Hispaania kooli poolne ettevalmistus projekti raames oma kultuuri tutvustamisel läbi tantsude ja laulude oli hariv ja põhjalik. Iga klassi õpetaja oli koos lastega ette valmistanud väikese etteaste. Eriti tore oli vaadata 5-aastaste laste esituses Hispaania rahvuslike tantse. Rahvuslikes riietes poisid ja tüdrukud tantsisid ning vaatasid samal ajal teineteisele tõsiselt ja kirglikult otsa – just nii nõudis tantsu iseloom. Sinna juurde käisid veel kiired puusanõksud ja vastav kehahoiak – Hispaania temperament avaldub juba 5-aastaselt.


Belgia partnerkooli direktor, kes oli projekti raames Eestis ka meie lasteaeda külastanud, ütles, et Eesti lapsed tundusid talle väga vaiksete ja rahulikena. Eriti vaiksed tundusid talle Eesti lapsed võrreldes temperamentsete Hispaania lastega.


Enamus tumedate juuste ja pruunide silmadega Hispaania lapsi olid tõesti väga suhtlemisaltid ja julged kontakteeruma ka võõramaalastest külalistega. Eriti koomiline oli, kui umbes kümneaastane poiss küsis: „Are all Estonian women blond?“ (Kas kõik Eesti naised on blondid?) Lõbus ja tähelepanelik küsimus nutikalt poisilt, sest kuuest Eesti naisest olid ju viis blondid.


Meie lasteaia õpetajad pidasid õppereisi väga harivaks ja silmaringi avardavaks. Teise riigi koolisüsteemiga tutvumine andis hea võimaluse võrrelda seda Eesti süsteemiga. Tuleb tunnistada, et Eesti lapsed saavad kauem olla lapsed ja nautida oma lapsepõlve.

Nüüdseks on aset leidnud ka meie teine projektikohtumine, mis toimus meie kodumaal- Eestis. Kokku külastas meid 10 inimest: 3 inglast, 3 hispaanlast ja 4 belglast.
Selle kohtumise keskseks teemaks, eesti hariduseluga tutvumise kõrval, oli õppemeetodite jagamine. Et ühildada igapäevast tööd ja Comeniuse projeti, plaanerisime ühtse meeskonnana, aasta teemast lähtuvalt, avatud õuesõppe tegevused. St iga rühm valmistas ette ühe õuesõppe tegevuse, mida külalised vaadelda said.
Samuti pälvis suurt tähelepanu ja huvi muusika õpetaja ja lõpurühma poolt korraldatud tervituskontsert, mis peale emotsionaalse naudingu pakkumist, andis aimu ka meie kultuurilisest taustast. Lapsed ja õpetaja olid kaunites rahvariietes. Lauldi regi- ja rahvalaule ning tantsiti rahvatantse.
Vaatasime üle projekti seinise käigu ning tuleb tõdeda, et esimese aastaga võib rahule jääda, kuigi on esinenud ka mõningaid takistusi- nt on küll valminud koduleht, kuid selle kasutamine on keeruline, nimelt pole siiani õnnestunud välja mõelda, kuidas käib piltide üleslaadimine. Selleks oleme ikka kasutanud vana head meetodit ehk siis saatnud pilte e-maili teel. Kahjuks ei õnnestunud ka projektikohtumisel piltide laadimise kohta selgust saada, kuna Belglaste lend tühistati ja esimesel päeval neid meiega polnud, hiljem aga ei olnud meil käepärast ühtegi arvutit (koduleht on loodud nimelt Belglaste poolt)
Mõtlesime ka selle peale, kuidas lõpptulemusel valmiv kalender võiks välja näha. Hea ideena jäi kõlama, et kalendri lehtedel võiks keskseks jääda kõigi 4 maa pildid, siis on hea vaadelda võrdlevalt, milline on loodus antud hetkel just kõikides riikides.
Põjaliku ülevaate eesti hariduselust andis Meelis Kond Haridusameti visiidil, samuti said külalised vastused kõikidele senitekkinud küsimustele. Suurt huvi pälvis e-kool, mille olemust samuti põhjalikult tutvustati.
Külalised said tutvuda meie imelise vanalinnaga ning Vabaõhumuuseumiga.
Kohtumise võib lugeda õnnestunuks, päevad olid sisukad ja hästi organiseeritud. Suured tänud korraldustiimile!

Pildimaterjal:

Mõtteid pärast I kohtumist:

Vaatasime üle oma projekti senise käigu, ning arutlesime, mida keegi senini on teinud ning millised on järgmised tegevused, mida on tarvis teha. Konkretiseerisime edasist tegevusplaani ning tegime ka mõningad muudatused- näiteks lisasime projekti lähteteadmiste analüüsi ehk millised on meie laste teadmised partnermaadest praegusel hetkel ning projekti lõppedes hindame teadmisi uuesti ja loodetavasti on need siis märksa suuremad ja konkreetsemad. Samuti täpsustasime üle, milliseid konkreetseid aspekte jälgime ilmavaatluse puhul, millistel kuupäevadel me seda jälgime. Õuesõppe tegevusi teevad kõik partnerriigid vastvalt oma fantaasiale. II projektikohtumisel Eestis arutleme erinevate õppemeetodite üle, siis peaks ka selgemaks saama, mida teised teevad ja milliseid meetodeid kasutavad.

Kohtumine andis hea võrdlusmomendi Eesti ja Inglismaa haridussüsteemist. Mõlemal on omad kitsaskohad ja muidugi ka head küljed. Inglismaa haridussüsteem on koolilikum, meil koosneb lapse päev enamasti mängust, kuid seal on tegemist justkui huvialakooliga, kus päevas käib ühes rühmas kaks gruppi lapsi, ühed on nö hommikuses ja teised õhtuses vahetuses, samas lapse päev ei ole nii pikk kui meil. Lapsed tegelevad hoogsalt õppetööga, meil õnnestus isegi vaadelda ühte kahe- kolmeaastaste laste tundi/tegevust, kus õpiti B-tähte. Pisikesed, kes vaevu loovad oma esimesi lauseid, õppisid juba kirjatähti! Õpetaja näitas ette, häälisid (kasutades kehakeelt ja rütmilist kehapilli), lapsed pidid leidma pildilt b-tähega sõnu (boat, bird... jne) ja tundus, et nad saidki aru.

Kohtusime ka Durhami County Council-iga, mis oli hea võimalus näha kooli ja maavalitsuse koostööd. Maavalitsus oli külastatava lasteasutuse (Langley Park Primary school) tegemistega väga kursis, ka konkreetse koostööprojektiga. Rääkisime maavanemaga projektist natuke lähemalt ning kuulsime tema uskumatut lugu sellest, kuidas täiesti tavalisest vaesest poisist võib saada edukas maavanem! Ja, et ka 65-aastasena võib jalgrattal läbida 42 päevaga ameerika (horisontaalselt)Hämmastav mees!

Kohtumine andis erinevaid mõtteid sellest, mida võiksime enda haridusasutuses kasutusele võtta. Kuid eelkõige viis mõtted sinna, et "Mujal on küll hea, aga KODUS on kõige parem!" Meil on siin ilus maja, kaunid valgusküllased ruumid, soe tuba ja kaasaegne inventar, toimiv juhtkond ja suurepärased kolleegid ja parim toit. Viimased on kindlasti ka Inglismaal olemas, kuid mõni eelnevalt mainitud punkt jäi meie omale ikka kõvasti alla (=

Pildimaterjal:

08/2008 Alustame ilmastikupäeviku täitmist

09/2008 Lapsed jälgivad ilma ja märgivad selle ilmastikukalendrisse. Tulemused saadame kindlal päeval partnerlasteaedadesse (lepime täpsemalt kokku) Ka aspektid, mida täpsemalt jälgime. Teeme ka õueseppe tegevusi ja jäädvustame need fotodele. Tulemused saadame partnerlasteaedadesse.

10/11/2008 I projektikohtumine. Jagame informatsiooni oma haridussüsteemide kohta.
Lapsed (või koos õpetajaga) teevad fotosid sügisesest loodusest ühise kalendri tarbeks. Saadame 5 fotot partneritele e-maili teel.
-alustame õuesõppe tegevusi
-jätkame ilmastikukalendri täitmist
-videoklipp sügisesestloodusest DVD jaoks

12/2008/
01/2009 Teeme ühise website-i (internetilehekülje)
-Comeniuse link kodulehele
- Lapsed jätkavad ilmastikukalendri täitmist
- Videoklipp DVD jaoks
- Fotod loodusest ja talvistest tegemistest õues kalendri ja veebilehe jaoks
- Kasutada partnerite pilte ka oma igapäevastes õppetegevustes.
-Comeniuse projekti tutvustav stend lasteaeda.

02/2009
03/2009 Saadame pakid igasse riiki
-suveniirid (isetehtud)
-puzzled
-pildid
-postkaardid
-meisterdused
- jätkame kalendri täitmist
-videoklipp DVD jaoks

04/2009
05/2009 II projektikohtumine Eestis (mai III nädalal)
-õpetajad tutvustavad ükseisele, milliseid meetodeid nad kasutavad õpetamiseks (aktiivõpe, avastusõpe, õppimine läbi mängu jne) Jagame omavahel meetodeid ühise planeeritud tegevuste näol (ilmastikuvaatlus, pildistamine, õppekäigud kohalikus piirkonnas)
-Lapsed jätkavad ilmastikukalendri täitmist
-Videoklipp kevadest
-Fotod kevadest kalendri jaoks

06/2009 Fototd kalendri jaoks suvest

08/2009 Jätkub ilmastikukalendri täitmine
-videoklippsuvest DVD jaoks