Comenius

Autor: Sigrid Suu-Peica

Tallinna Lasteaed Kikas, õpetaja



Haridusalane Comeniuse projekt on tänuväärne, andes erinevatest Euroopa riikidest pärit õpetajatele võimaluse teha koostööd ja külastada partnerriike. See avardab iga õpetaja maailmavaadet, annab hindamatu võimaluse võrrelda oma ja teiste riikide haridussüsteeme ja töökorraldust.



„Vaade läbi Euroopa akna“ on kaks aastat kestva Comeniuse projekti nimi, kus osaleb Tallinna Lasteaed Kikas ning lasteaed-algkoolid veel kolmest riigist: Belgiast, Inglismaalt ja Hispaaniast. Projekti toimumise perioodi jooksul toimub osapoolte vahel tihe koostöö, milles osalevad nii õpilased kui õpetajad. Samuti korraldab iga osalejariik selle aja jooksul projekti koosoleku, kus kohtuvad nelja riigi õpetajad.


2009. aasta novembrikuus Hispaanias toimunud projekti koosolekust võttis osa Tallinna Lasteaed Kikase kuus õpetajat. Ürituse raames külastasime partnerkooli - Enrique Tierno Galván - Madriidi lähedal, linnas nimega San Sebastian des los Reyes. Tutvusime kooli igapäevaelu ja süsteemiga.


Enrique Tierno Galván´i koolis õpib üle 200 lapse ning koolimaja on avatud 8.30-16.30. Koolis käivad lapsed alates 3. eluaastast ning lasteaiaosa (3-4 aastased) asuvad eraldi väikeses majas. Alaes 5. eluaastast ja vanemad lapsed, õpivad suuremas koolimajas. Igas klassis on üks õpetaja, kes käib tööl iga päev.


Hispaanias algab kooli moodi laua ääres õppimine juba 3-aastastelt. Võrdlusena võib öelda, et Eesti lasteaedades on palju rohkem mängu, mänguasju ning lastepärasust. Eesti lapsed on õnnelikud, et nende lapsepõlv on pikem.


Lõuna ajal magavad koolis vaid 3-4. aastased lapsed. Selleks ei ole neid mugavaid voodeid, lapsed heidavad magama põrandale vaibale oma padja ja tekiga. Samale vaibale, kus eelnevalt välisjalatsites ringi kõnniti. Vahetusjalatseid koolis ei kanta, mida soosib ka hea kliima, kus pole pori ega lund. Samuti pole koolimajas eraldi garderoobi, vaid igal lapsel on klassis oma nagi, kuhu riputatakse välisriided. Kooliriietus on vaba, enamus lapsi kannab teksaseid, pluuse ja kampsuneid. Toitlustamine toimub koolisööklas, kus meilegi pakuti suurepäraselt maitsvaid rahvuslikke roogasid.


Kooli õueala, kus väiksemad lapsed mängimas käivad, kujutab endast väikest kiviklibust ala. Ei mingeid liumägesid ega mänguplatse. Suuremad lapsed mängivad palliväljakul. Tuleb tunnistada, et Eestis on lasteaedade õuealad on suuremad ning lapsesõbralikuma keskkonnaga.


Eesti lasteaedade süsteem on ka lapsevanematele palju mugavam, igal lapsel on oma voodi ning lapsehoidu pakutakse 12 tundi päevas. Hispaania vanemad peavad oma võsukestele järgi tulema hiljemalt 16.30.


Eesti lasteaiad on hügieeninõudeid silmas pidades võrreldes Hispaaniaga väga kõrgel tasemel. Kuid samas toimib ka Hispaanias kõik kenasti, lihtsalt on teistmoodi.


Hispaania kooli poolne ettevalmistus projekti raames oma kultuuri tutvustamisel läbi tantsude ja laulude oli hariv ja põhjalik. Iga klassi õpetaja oli koos lastega ette valmistanud väikese etteaste. Eriti tore oli vaadata 5-aastaste laste esituses Hispaania rahvuslike tantse. Rahvuslikes riietes poisid ja tüdrukud tantsisid ning vaatasid samal ajal teineteisele tõsiselt ja kirglikult otsa – just nii nõudis tantsu iseloom. Sinna juurde käisid veel kiired puusanõksud ja vastav kehahoiak – Hispaania temperament avaldub juba 5-aastaselt.


Belgia partnerkooli direktor, kes oli projekti raames Eestis ka meie lasteaeda külastanud, ütles, et Eesti lapsed tundusid talle väga vaiksete ja rahulikena. Eriti vaiksed tundusid talle Eesti lapsed võrreldes temperamentsete Hispaania lastega.


Enamus tumedate juuste ja pruunide silmadega Hispaania lapsi olid tõesti väga suhtlemisaltid ja julged kontakteeruma ka võõramaalastest külalistega. Eriti koomiline oli, kui umbes kümneaastane poiss küsis: „Are all Estonian women blond?“ (Kas kõik Eesti naised on blondid?) Lõbus ja tähelepanelik küsimus nutikalt poisilt, sest kuuest Eesti naisest olid ju viis blondid.


Meie lasteaia õpetajad pidasid õppereisi väga harivaks ja silmaringi avardavaks. Teise riigi koolisüsteemiga tutvumine andis hea võimaluse võrrelda seda Eesti süsteemiga. Tuleb tunnistada, et Eesti lapsed saavad kauem olla lapsed ja nautida oma lapsepõlve.