Comenius

Tallinna Lasteaed Kikas kogemusest

Nelja erineva Euroopa riigi haridusasutuse koostöös toimus aastatel 2008-2010 rahvusvaheline Comenius koostööprojekt nimetusega "A view trough the European window" Projekt sai alguse juba 2006.aasta novembris, kui esmakordselt kohtusid haridusasutuste esindajad kontaktseminaril Inglismaal, Durhami linnas. Kontaktseminarile järgnes ühine projektikirjutamine, kuid kahjuks esimesel aastal projekti ei rahastatud. Kuna koostöö tahe oli väga suur, siis jätkati omavahelist suhtlemist ja projekti arendamist ning rahastus saadi 2007.aastal.
Projektis osalesid:
EESTI: Tallinna Lasteaed Kikas, kes oli ühtlasi ka projekti koordinaator
HISPAANIA: CEIP ENRIQUE TIERNO GALVAN algkool Madriidist
INGLISMAA: Langley Park Primary School Durhami linnast
BELGIA: Gemeentelijke basisschool Eksel, Hechtel- Ekseli külast, Limburgi regioonist

Projekti peamine eesmärk oli jagada teadmisi oma maa loodusest ja keskkonnast teiste projektis osalevate Euroopa koolidega. Projektis osalesid igast õppeasutusest nii lapsed sh erivajadustega lapsed, õpetajad kui ka juhtkond . Kaasatud olid ka lapsevanemad .
Õpetajad ja asutuste juhid said tänu viiele projektikohtumisele erinevate riikide partnerkoolides omavahel vahetada kogemusi õpetamismeetoditest, erinevate maade õppekavadest ja haridussüsteemist. Meie lasteaia pedagoogid külastasid projekti käigus Inglismaa, Hispaania ja Belgia partnerkoole. Leiti, et kuigi elame ja töötame erinevates riikides, on haridusasutuste töö oma põhiolemuselt sarnane. Projektikohtumistel nähti teiste riikide koole ja lasteaedu, vaadeldi õppetegevusi ning otse loomulikult oli iga kool organiseerinud lastega eeskava külalistele ja parima vastuvõtu. Nii oli pedagoogidel kerge leida ühine keel suhtlemiseks. Huvitav oli teada saada seda, mis on erinev ning teiste kogemustest õppida. Paljuski sai teiste riikide koolide õppetöö põhimõtteid, meetodeid ja ideid tuua ka oma kooli igapäevatöösse ja õppekavasse.
Lapsed said projekti vältel teadmisi nii oma kodumaa kui ka teiste projektis osalevate maade kohta. Esimesel projektiaastal oli erilise tähelepanu all  ilmastikuvaatlus. Igal kuul  ühel kokkulepitud  nädalal vaatlesid õpilased oma kodukoha ilmastikku (temperatuur, sademed, pilvisus jne) Ilmastikuvaatluse tulemused saadeti partnerkoolidesse. Nii said lapsed võrrelda, milline on samal ajal ilm Eestis, Hispaanias, Belgias ja Inglismaal. Nii oma kooli kui ka teiste koolide ilmastikuvaatluse tulemusi kõrvutades saigi kokku huvitav ilmastikuvaatluse päevik läbi õppeaasta. Näiteks kui meil oli veebruaris -22 kraadi külma, siis Hispaanias juba +12 ning kevadlilled juba õitsemas.
Esimese projektiaasta lõpuks valmis nelja õppeasutuse koostatud ühine looduskalender, kus kalendri igal kuul on loodusfotod neljast riigist. Kalendri valmimisele eelnesid aga laste õppekäigud loodusesse, looduse vaatlus või muud õuesõppe tegevused igal kuul ning looduse pildistamine. Comenius kalendrid on kasutusel kõikides partenrkoolides, igas klassis ja rühmas.
Et laste õpihuvi ergutada ning neid projektis osalemiseks enam motiveerida, saatsid nelja kooli lapsed mõlemal õppeaastal koos õpetajatega teiste koolide-lasteaedade lastele posti teel pakid, mis sisaldasid omatehtud joonistusi, kaarte, suveniire ja ka kohalikke õppevahendeid. Lastel  oli  väga huvitav saadetisi kokku pakkida, ise sinna joonistusi ja suveniire teha ning otse loomulikult oli väga vahva ka ise teistelt pakke saada.

Teisel projektiaastal külastasid lapsed koos õpetajatega kohalikke vaatamisväärsusi oma riikides. Õppekäikude põhjal valmistati videoklipid , fotod, õppekäikude kirjeldused ning laste joonistused. Igas riigis valmis raamat ja DVD õppematerjaliks nii enda õppeasutusse kui ka teistele koolidele saatmiseks.

Projekt oli integreeritud ka kõigi nelja haridusasutuse õppekavasse, seeläbi toimus kahe aasta jooksul  pidev õppekavaarendus. Projekti teemad olid mõlemal õppeaastal igas koolis/lasteaias õppeaasta motoks ning projekti eesmärgid olid seostatud iga haridusasutuse õppe- ja kasvatustöö eesmärkidega.
Arvame, et meie lasteaedade jaoks on väga tähtis ka see teadmine, et võrreldes Euroopa riikidega on Eesti alushariduse süsteem väga heal tasemel ning teised riigid õpivad ka meie kogemusest. Näiteks hakkas Belgia kool peale külaskäiku meie lasteaeda oma maavalitsuses tutvustama lastele sooja lõunasöögi pakkumise tähtsust ning ajama asja, et nad saaksid samuti pakkuda lastele tervislikku lõunasööki oma koolis. Senini on Belgias igal lapsel lõunasöögiks kaasas oma võileiva/snäki karbike, samuti ka Inglismaal.
Olulise tähtsusega Eestis on kindlasti see, et meie lasteaedades on nii muusika- kui liikumisõpetajad lisaks rühmaõpetajatele. Muusika- ja liikumisõpetajad on oma ala professionaalid. Siit tuleneb ka meie laulu- ja tantsupidude traditsiooni jätkumine, mida peame kindlasti hoidma. Belgias näiteks annab muusikatunde igas klassis oma õpetaja ise ning muusikatunnis ei näinud me ka meie jaoks enesestmõistetava pilli nagu klaveri kasutamist.
Eesti alushariduse süsteem pakub parimaid võimalusi nii lastele kui lastevanematele. Meie lasteaiad on avatud enamasti 12 tundi hommikust õhtuni. Lapsevanem saab hommikul enne tööd lapse lasteaeda tuua ning muretult päeva jooksul oma asjadega tegeleda. Lapsele peab järgi jõudma hiljemalt õhtul kella seitsmeks. Samal ajal on lapsele hoid ja alusharidus igati kindlustatud. Inglismaal näiteks on koolis lapsed alates 4.eluaastast ning lapsevanem peab lapse kooli viima hommikul kaheksaks ning järgi minema kell kaks päeval. 3.- aastastele lastele võimaldatakse alushariduse omandamist vaid kolm tundi päevas, ülejäänud aja peab lapsevanem lapsehoiu ise organiseerima. Inglismaaga sarnane süsteem on ka Hispaanias. Belgias on lapsed koolis alates 2.eluaastast, see on siis nö koolieelne rühm, koolis on lapsed alates 6.eluaastast. Nii koolieelne rühm kui ka kool on avatud kella neljani, seejärel peab lapsevanem lapse koju viima. Kui lapsevanem ei tule kooli järgi, siis vastavalt kokkuleppele viiakse laps bussiga 2 km eemal asuvasse lastehoidu ning selle eest peab lapsevanem juba vastavalt tunnitasule maksma. Belgias on huvitav veel see, et kolmapäeviti on kool avatud kuni 12.00 ning siis peab samuti lapsevanem järgi tulema. Huvitav on ära märkida ka see, et lapsed magavad lõunaund vaid Eestis, teistele Euroopa koolidele/lasteaedadele oli see väga üllatav. Kuigi jah, mujal on väikeste laste õhtuseks magamamineku ajaks umbes pool kaheksa õhtul.
Niisiis erinevates riikides on erinevad süsteemid, palju on meil õppida teiste kogemustest ja ka vastupidi. Arvan, et peaksime olema uhked Eesti alushariduse süsteemi üle, mis kindlasti on üks kallimaid süsteeme, kuid lapse ja lapsevanema jaoks üks parimatest. Oselmine rahvusvahelises Comenius projektis mitme aasta vältel andis suurepärase võimaluse lasteaia pedagoogidel tutvuda erinevate riikide haridusüsteemidega ja teiste õppeasutustega.
Projekti tulemusena võib öelda, et rahvusvaheline Comenius projekt on väga tähtis Euroopa riikide koostöö arendamise seisukohalt. Haridus on kõikide riikide arengu aluseks ning seeläbi on väga oluline, et koostöö rahvusvahelisel tasandil toimub ka koolides ja lasteaedades. Usume, et Comenius projekti raames toimunud koostöö tulemusena saime anda väikese panuse Euroopa haridussüsteemide arengusse ning tekitasime nii oma õppeasutuse lastes, õpetajates ja ka paljudes teisteski huvi Euroopa riikide ja rahvusvahelise koostöö vastu.

Pärje Ülavere
Tallinna Lasteaed Kikas
Juhataja